Prantsusmaa veini kasvatus

PRANTSUSMAA VEINID

Prantsusmaa on maailma suurim veinitootja, mille tootmismahud jäävad 5-6 miljardi liitri kanti aastas, mis teeb umbes 7-8 miljardit pudelit (0,75L). Tüübilt jagunevad need umbkaudselt vastavalt punased veinid 65%, valged veinid 20%, rose veinid 8%, vahuveinid 6% ja kangestatud ehk port veinid 1%. Veini on toodetud Prantsusmaal juba mitutuhat aastat. Esimesed teadaolevad ülestäheldused veini valmistamisest pärinevad 6. sajandist e.m.a. Lõuna-Prantsusmaalt, kui Kreeka kolonistid asutasid Massilia (tänapäeval Marseille) linna ja asusid selle ümbruses aktiivselt veini tegema. Kreeklased üldiselt ilma veinita läbi ei saanud. Tänapäeval on Prantsusmaa veinid eeskujuks kogu veinimaailmale.

Populaarseimad tumedate viinamarjade sordid on Merlot, Grenache, Syrah, Carignan ja Cabernet Sauvignon ning heledatest viinamarjadest Ugni Blanc (tänu konjaki- ja armanjakitööstusele), Chardonnay ja Sauvignon Blanc.

PRANTSUSMAA VEINIPIIRKONd

Burgundia

Chablis on neist kõige põhjapoolsem muust Burgundiast tükk maad Pariisi pool. Selles piirkonnas tehakse ainult valgeid veine ja ainult Chardonnayst (100%).

Pärisburgundia jagatakse omakorda neljaks: Cote de Nuits, Cote de Beaune, Cote Chalonnaise ja Maconnais. Nii punased kui ka valged veinid on siin ühtemoodi tähtsad.

Beaujolais, kus toodetakse peamiselt punaveine. Beaujolais kruusapinnas annab Gamay tõelist hõrku veini, mida üldjuhul müüakse ja tarbitakse noorest peast. Maailmas laialt tuntud Beaujolais Nouvea ehk noor Beaujolais on ainus vein, mida juuakse alates korjeaasta novembri kolmandast nädalast.